Kui mulle stuudiosse tullakse küllaltki pisikeste kastidega, kust kostab kahtlast krõbinat, siis minu esimene mõte on loomulikult - palun ükskõik mis, aga mitte maod! :) Õnneks see kord vedas ja karpidest tulid välja hoopis maailma parimad modellid. :) Nagu tulevane suur vend armsalt ütles - kogu pere peab pildi peale tulema!
Mul oli suur rõõm jäädvustada Juliuse ootuse aega. Kuna tema vanemad tulid pildistama kaugelt, siis vastsündinu piltide asemel tegime järgmisena hoopis kolmekuuse beebiga sessiooni. Kaasa (ja pildile) tulid ka värsked vanavanemad.
Nende ületoredate noortega puutusin esimest korda kokku juba mitu aastat tagasi, kui neist kahekesi pilti tegin. Väga armas oli kuulda, et nad ootavad oma esimest last. Ja veel toredam oli seda jäädvustada.
Iida oli väga ärgas beebi. Nii et enamik sessiooni ajast oli ta üleval. Ainult päris lõpus pani silmad korraks kinni ka, et saaksime mõned tudupildid teha. See fotosessioon tõestab minu arvates ülihästi, et mitte midagi pole katki, kui vastsündinu pole sessiooni ajal unine.
Kuna vanemad ütlesid, et nad pole päris roosamanna tüüpi ja Iida lastetuba tuleb kollane, siis püüdsime ka rohkem kollastes ja neutraalsetes toonides pilte teha, et need lastetoa seinale sobiksid.
Sellele pildistamisele jõudis lisaks emale isale ja suurele vennale ka vanaema.
Värsket ilmakodanikku ootavad pikisilmi lisaks emale isale ka kindlasti vanaemad vanaisad ja ka tulevased tädid onud. Sellel sessioonil õnnestuski uhiuus tädi koos emaga pildile püüda.
Olen oma kodulehe tegemisest unistanud juba viis aastat. Aga ikka tundus see suure pere kõrvalt liiga töömahukas ja tõsine ettevõtmine. Ning kliendid ju kogu aeg leidsid mu ka koduleheta üles. Aga üks hetk sai küllalt - tundsin, et ühel tõsiseltvõetaval fotograafil lihtsalt peab ka koduleht olema. Lisaks oli nii palju, mida sooviks jagada, aga mis Facebooki kuidagi ei sobinud.
Olles oma lehe peaaegu valmis saanud, mõistan, et suur töö on see küll, aga samas väga rahuldustpakkuv. Nii et olen väga rõõmus, et see lõpuks tehtud sai.